Liivimaa Maagümnaasium
Liivimaa Maagümnaasium, ka Viljandi maagümnaasium, (saksa keeles Livländischen Landesgymnasium zu Fellin) oli õppeasutus (gümnaasium), mis tegutses aastatel 1875–1892 Viljandis.[1]
Kool oli 1875 suletud Gustav Max Schmidti Eragümnaasiumi järglane[1]. Algul tegutses kool endise eragümnaasiumi hoones, ent aastal 1877 valmis uus hoone[1].
Liivimaa Maagümnaasiumi direktorina 1875–1877 tegutses Riiast pärit keelteõpetaja ja koolimees Carl Heinrich Hoheisel, 1877–1883 Heinrich Seesemann, 1884–1892 Franz Waldmann[2]. Teoloog Heinrich Seesemann, siirdus pastoriks Kuramaale. Schmidti ajal aasta õpetajaks olnud Franz Waldmann, juhtis maagümnaasiumi kuni selle lõpuaktuseni (vkj) 10. juunil 1892. aastal.
1875–1892 õppis koolis 498 õpilast[1].
1876. aasta suvel algaski uue Liivimaa Maagümnaasiumi koolimaja ehitamine kooli krundi idaserval Veski tänaval paiknenud Wittichi majas (praegu Jakobsoni tänav 47, Eha tänava alguse vastas[3]). Tänini püsiv maja pühitseti pidulikult sisse 17. detsembril (v. k. j.) 1877. aastal. Alates 1887. aastast, pärast Venemaa keiser Aleksander III korraldusel ülikoolid ja gümnaasiumid vene õppekeelele üle viia, ei võtnud maagümnaasium enam uusi õpilasi vastu.
Viljandi Kesklinna Kool loeb seda gümnaasiumi oma eelkäijaks[1].
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 http://www.klk.vil.ee/index.php?page=149 (vaadatud 10.09.2020)
- ↑ Liivimaa Maagümnaasium veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"
- ↑ Olav Renno, 160 aastat gümnaasiumiharidust Viljandis, sakala.postimees.ee, 10. september 2005
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Viljandi maagümnaasium Näitus "Koolimajad Eestis"