Mädler, von, Johann (1794 - 1874) [et]

Johann Heinrich von Mädler (29. mai 1794 Berliin – 14. märts 1874 Hannover) oli saksa astronoom.

Mädler sündis rätsepmeistri peres ja jäi orvuks 19-aastaselt pärast tüüfusepuhangut, misjärel pidi hakkama hoolitsema kolme noorema õe eest. Ta asus tööle rahvakooliõpetajana vaestekoolis, ja töötas mõnda aega Friedrich Adolph Wilhelm Diesterwegi linnakooliõpetajate seminaris ilukirjaõpetajana. Alates 1818 õppis ta Berliini ülikoolis vabakuulajana astronoomiat ja matemaatikat. Ta hakkas andma järeleaitamistunde eraõpetajana ja kohtas niimoodi 1824 pankurit Wilhelm Beeri.

1829 otsustas Beer rajada eraobservatooriumi Berliinis Tiergartenis, omandades Joseph von Fraunhoferi 95 mm refraktori (teleskoop). Mädlerist sai tema eraobservatooriumi vaatleja. 1830 hakkasid nad koostama Marsi kaarti. Nad määrasid esimesena Marsi nullmeridiaani ja tegid kindlaks ka Marsi pöörlemisperioodi, eksides kõigest 13 sekundiga, ja 1837 täpsustasid nad seda aega veelgi, eksides üksnes 1,1 sekundiga.

600 vaatlusöö tulemusena valmis esimese täpne Kuu kaart. See ilmus pealkirjaga "Mappa Selenographica" neljal lehel 1834–1836. 1837 ilmus Kuu kirjeldus pealkirjaga "Der Mond" ("Kuu"). Mõlemad jäid Kuu kõige täpsemateks kirjeldusteks mitmeks aastakümneks, kuni 1870. aastatel ilmus Johann Friedrich Julius Schmidti kaart. Beer ja Mädler jõudsid veendumusele, et Kuu ilm ei muutu ning et seal pole atmosfääri ega vett.

1836 kutsus Johann Franz Encke Mädleri vaatlejaks Berliini observatooriumi, kus tema kasutada oli 240 mm refraktorteleskoop.

Mädler oli 1840–1865 Tartu Ülikooli astronoomiaprofessor ja 1840–1864 Tartu Tähetorni direktor pärast Friedrich Georg Wilhelm Struve lahkumist Pulkovo observatooriumi juhataja kohale. Tähetorni direktorina organiseeris ta mitte üksnes astronoomia-, vaid ka ilmavaatlusi, ja jätkas Struve uurimistööd kaksiktähtede kohta. Ta uuris universumi olemust. Ta pakkus välja kalendrireformi, mille kasutuselevõtu korral oleks Venemaast saanud maailma täpseima kalendriga riik. 1865 läks ta Saksamaale tagasi.

Tähtede omaliikumist uurides tuli ta 1846 välja hüpoteesiga, mille järgi galaktika keskel ei pea olema üks keha (nn keskpäike, Centralsonne), vaid selleks võib olla matemaatiline punkt, pöörleva täheparve raskuskese. Mädler paigutas Linnutee galaktika keskme Plejaadide kerasparve piirkonda, arvates, et Päike ja teised tähed tiirlevad ümber selle. See on tänapäevase ettekujutuse peegelpilt ja pole õige, kuid tema teos pani siiski aluse stellaardünaamikale ja kosmoloogiale, püüdes nappe vaatlustulemusi tõlgendada suuremal üldistusastmel.

Mädleri oluline tegevusvaldkond oli astronoomia populariseerimine. Ta pidas arvukalt loenguid ja kirjutas artikleid ning raamatuid. Tema teosest "Populaarne astronoomia" ilmus 8 trükki. Kokku sisaldab Mädleri tööde nimistu 290 nimetust.

Johann Heinrich von Mädler (født 29. mai 1794 i Berlin, død 14. mars 1874 i Hannover) var en tysk astronom.

Mädler ble ansatt ved Beers privatobservatorium i Berlin i 1824. Sammen med Beer jobbet han der hovedsakelig med topografiske observasjoner av månen og planetene, fortrinnsvis Mars. Resultatet av dette var Beers og Mädlers Mapa selenographica (1834), et stort, detaljert månekart som fremt til slutten av 1800-tallet var uovertreffelig. Det finnes navn som Mädler ga til formasjoner på månen som står seg den dag i dag, som Montes Carpatus og Montes Caucasus. I perioden 1840–64 var han direktør for observatoriet i Dorpat. Hans virksomhet der var hovedsakelig rettet mot stjerneastronomi (fiksstjerners egne bevegelser, dobbeltstjernebaner).

Månekrateret Mädler er oppkalt etter ham.

Johann Heinrich von Mädler, född den 29 maj 1794 i Berlin, död den 14 mars 1874 i Hannover, var en tysk astronom.

År 1824 fick von Mädler anställning vid Beers privatobservatorium i Berlin. Gemensamt med denne ägnade han sig där huvudsakligen åt topografiska observationer av månen och planeterna, företrädesvis Mars. Resultatet av de förra var Beers och von Mädlers Mappa selenographica (1834), en stor detaljerad månkarta som ända till slutet av 1800-talet var oöverträffad. Det finns namn som von Mädler gav till formationer på månen, som står sig än i dag, som Montes Carpatus och Montes Caucasus. von Mädler tilldelades Lalandepriset 1836, tillsammans med Beer. Åren 1840–1865 var han direktor för observatoriet i Dorpat. Hans verksamhet var där huvudsakligen inriktad på stellarastronomi (fixstjärnornas egna rörelser, dubbelstjärnebanor). Månkratern Mädler är uppkallad efter honom.