Florencii

Florencii
Firenze
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Italii
Eläjiden lugu (2023)	360,930 ristitud
Pind	102,32 km²
Pämez'	Sara Funaro; (kezaku 2024—,; Sara Funaro)
Telefonkod	+39-(0)55
Aigvö	tal'vel UTC+1,; kezal UTC+2

Florencii (ital.: Firenze [fiˈrɛntse], latin.: Florentia «änikoičii») om Italijan lidn. Se om Toskan-regionan administrativine keskuz.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud rimalaižil veteranoil vl 59 EME. Lidn kändihe episkopan rezidencijaks 4. voz'sadal meiden erad.

Lidn tegi sur'kulud tondad Evropan i mail'man civilizacijan šingoteshe 13.-17. voz'sadal, kacmata edhudehe mererandaspäi i kaikenaigaižihe politižihe ridoihe. Mugomad melen gigantad sädiba siš: Leonardo da Vinči, Mikel'andželo, Donatello, Nikkolo Makiavelli, Dante i Galilei. Sijaline dialekt kändihe italižen kirjankelen aluseks, florentine rahut tegihe etalonaks kaiken Evropan täht, florentižed pirdajad ümbrikirjutiba perspektivan käskusid, florencijalaine Amerigo Vespučči-merimatkadai andoi nimed kahtele kontinentale, kaiken sen tagut Florencii sai «Udessündundan aigan kätke»-arvnimed.

Florencii ezilidnoidenke šingotase turizmal (2,5 mlrd US$ sališt ekvivalentas vl 2015), tavaroiden pästandal turistoiden täht (čomamahton sädusiden reprodukcijad, stökol- i juvelirtegesed, suvenirad), himižel tegimištol (substancijad i räzin), meblin edheotandoil, avtosauvomižel, sömtegimištol da vinan tehmižel.

Geografijan andmused

Lidn sijadase valdkundan i regionan keskuzpalan pohjoižes, Arno-jogen molembil randoil, 50 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Klimat om subtropine, Keskmeren klimatan pirdoidenke. Keza om päivoikaz lujas, tal'vaig om pil'vekaz. Lumi om harv. Voden keskmäine lämuz om +15,5 C°, heinkun-elokun +25,4 C°, kezakun +22,6 C°, sügüz'kun +20,9 C°, tal'vkun-uhokun +6,6..+7,6 C°. Ekstremumad oma −23,2 C° (viluku) i +42,6 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +5,6 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +23,4 C° (uhoku). Ei voi panda halad semendkus-sügüz'kus (semendkun i sügüz'kun minimum om +3,6 C°). Il'man lämuz ei voi olda madalamb mi −10 C° päiči vilukus, voib ületada +28 C° keväz'kus-redukus. Paneb sadegid 788 mm vodes, enamba redukus-kül'mkus (105..115 mm kus), vähemba kezakus-elokus (25..45 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 60..65 % röunoiš keväz'kus-sügüz'kus, 71..75 % redukus-vilukus.

Tobmuz

Lidn jagase videks nimitadud i nomeruidud rajonaks (äilugu ital.: quartieri).

Valitas lidnan pämest (ital.: Sindaco di Firenze) kaikel rahvahal vspäi 1995, videks vodeks vspäi 1999. Edeline lidnan pämez' om Dario Nardel'ja (Dario Nardella, semendku 2014 — kezaku 2024).

Eläjad

Vl 2014 lidnan eläjiden lugu oli 380 226 ristitud, vl 2018 — 381 190 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 430 tuh. eläjid vll 1961−1981 (457 803 rist. vl 1971). Kaik pol'tošt millionad eläjid om ezilidnoidenke 4800 km² pindal.

Znamasine üläopendusen aluzkund om Florencijan universitet^[1] (ital.: Università degli Studi di Firenze). Siš om 51,5 tuh. üläopenikoid 12 školas-fakul'tetas (vl 2023), alusenpanend tegihe vl 1321, om nügüdläiženke nimenke vspäi 1923. Sen ližaks AÜV:oiden universitetoiden severz'-se kampusoid om avaitud lidnas da sen ümbrištos, oz., Nju Jorkan, Garvardan, Florid-štatan, Stenfordan, Pepperdain (Los Andželes).

Transport

Avtobusad, tramvaiverk, ezilidnjonused i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.

Santa Maria Novell-päraudtestancii radab vspäi 1848, nügüdläine sauvuz om letud vll 1932−1935. Siš om 15 platformad, 59 mln passažiroid vodes kävutadas stancijad. Läbitai kiruhraudte linneb vaumitud vodele 2028.

Rahvahidenkeskeine civiline Florencii-Peretol-lendimport^[2] Amerigo Vespuččin nimed (ital.: Aeroporto di Firenze-Peretola "Amerigo Vespucci", FLR / LIRQ, 3 mln passažiroid vl 2023) sijadase lidnan lodehližel röunal, vides kilometras keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Evropan surihe lidnoihe, erasid-se sezonadme.

Galerei

Lidnan tobmuden sauvuz (2021, ital.: Palazzo Vecchio, Palacco Vekkjo «vanh pert'kulu», om letud vll 1299−1314)
Pühän Marijan änikonke kafedraline päjumalanpert' lidnan keskuzpalas, vn 2013 nägu (riman katoline, nügüdläine om saudud vll 1296−1436)
Gucci-modankodin muzei vl 2022 (kompanii baziruiše lidnas)
Keskuztorguz vl 2016
Florencijan universitetan Biomedicinan kirjišt (2011)
Florencijan rahvahidenkeskeižen lendimportan terminal vl 2010
Santa Maria Novell-päraudtestancii vl 2018