Lids
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Sur' Britanii |
Eläjiden lugu (2022) | 822,483 ristitud |
Pind | 551,72 km² |
![]() | |
Pämez' | Grem Latti (semendku 2018 — semendku 2019, Graham Latty) |
Telefonkod | +44-(0)113 |
Aigvö | tal'vel UTC+0, kezal UTC+1 |

Lids (angl.: Leeds [ˈliːdz]) om Suren Britanijan da Anglijan koumanz' lidn da lidnümbrik (City of Leeds) eläjiden lugun mödhe. Se om Uest Jorkšir-grafkundan administrativine keskuz i kaikiš suremb lidn.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan «Opakon käskuzkundan kirjas» vl 1086. Se sai lidnan statusad vl 1207 kuti torguindlidn.
Vl 1758 ezmäine raudte mail'mas (ezmäks raižunke puspäi) ühtenzoiti lidnan keskust kivihil'kaivuzidenke lidnan suves. Vl 1767 sodjom om tehtud melel täs. Kaikiš amuižemb kaičenus «Scen Raundhei-sadus»-fil'm (1888) om tehtud neciš lidnas. Valdkundan eksportan pol' läbiti lidnad 19. voz'sadal. Ende kivihilen samine oli Lidsas, lidn oli mašiništon pästandan keskusel tekstil'tegimišton täht, tehtihe purumašinoid.
Lids šingotase finansižeks keskuseks (kahtenz' surtte valdkundas), himižel i medicinižel sarakoil, sauvondan edheotandoil, sömtegimištol, turizmal (Britanijan 6. sija vl 2016). Vl 2012 lidnümbrikon KSP oli 18,8 mlrd £, kaiken Lidsan regionan 56 mlrd £.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase Er-jogen molembil randoil (angl.: Aire 114 km pitte, Pohjoižmeren bassein). Reljef om kukhikaz, Lids otab Penninad-kukhiden suvipäivnouzmaižid pautkid, lidnümbrikon korktused vajehtasoiš 10..340 m ü.m.t. röunoiš. Matkad Londonhasai om 275 km suvhe orhal, 320 km avtotedme vai raudtel.
Kanal ühtenzoitab Lidsad Liverpulinke suvipäivlaskmas vspäi 1816, se om 204 km pitte.
Klimat om ven valdmeren viluhk. Penninad-kukhad telustadas kovan lodehližen tullein ličendale. Voden keskmäine lämuz om +8,8 C°, kezakun-sügüz'kun +13,0..+15,2 C°, tal'vkun-uhokun +3,1..+4,0 C°. Ekstremumad (vspäi 1985) oma −8,5 C° (uhoku) i +34,4 C° (eloku). Kezaaigan minimum om +2,5 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +17,5 C° (uhoku). Ei voi panda halad semendkus-sügüz'kus (semendkun minimum om +0,3 C°). Paneb sadegid 660 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba elokus (65 mm), vähemba uhokus (45 mm), vihmoičeb kaikuččel kahtendel päiväl.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidnümbrikon tobmuden organ om lidnan nevondkund (angl.: Leeds City Council). Se kogoneb 99 ühtnijaspäi, koumin kaikuččes valičendümbrikospäi. Valičendad sihe oleldas koume vot nelläspäi, semendkun ezmäižel nellänz'päiväl, ühtnijoiden koumandez valičese nelläks vodeks kaikuččil valičendoil.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2011 Suren Britanijan rahvahanlugemižen mödhe 751 845 ristitud elihe Lidsan lidnümbrikos, vn 2016 — 781 700 ristitud. Kaikiš suremb lidnümbrikon ristitišt oli 739 401 eläjad vl 1971 i om nügüd'. Läz 2,38 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas (2022, vl 2016 oli 2,3 mln), se om kaiken grafkundan ristitišt 2029 km² pindal. Uest Jorkširan konurbacii mülütab mugažo surid Bredford- da Ueikfild-lidnoid. Ičeze Lids-lidnan ristitišt om 536 280 eläjad 111,6 nellikkilometrad pindal (2021).
Kodikelen mödhe (lidnümbrikon koumevoččed eläjad da sen vanhemba, enamba 0,4 % vl 2011): anglijan kel' — 92,9 %, pol'šan kel' — 0,93 %, urdu — 0,69 %, pendžabi — 0,63 %, araban kel' — 0,47 %, toižed keled — 4,38 %.
Religijan mödhe (lidnümbrikon eläjad vl 2011): hristanuskojad — 55,86 %, religijatomad — 28,24 %, islamanuskojad — 5,43 %, sikhad — 1,19 %, induistad — 0,94 %, judaistad — 0,91 %, buddistad — 0,37 %, toine religii — 0,32 %, religijan ozutandata — 6,74 %.
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn om sur' raudteiden, avtoteiden da veziteiden sol'm Anglijan pohjoižes. Avtobusad, ezilidnelektrojonused i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Elektrovelosipedoiden kortoman verk šingotase. Passažirine Lids-päraudtestancii (Leeds City railway station, 18 platformad) radab vspäi 1938, eli läbi renovacijad vll 1967 i 2002.
Rahvahidenkeskeine civiline Lids Bredford-lendimport[1] (LBA / EGNM, 4 mln passažiroid vl 2018) sijadase üks'toštkümnes kilometras lodeheze Lids-lidnan keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Ispanijan i Francijan lidnoihe, Evropan toižiden maiden järedoihe lidnoihe, Turkanmaha, mugažo Suren Britanijan lidnoihe (London, Belfast).
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]-
Lidnümbrikon tobmuden sauvuz (2023)
-
Anglikanine Lidsan päjumalanpert', vn 2010 nägu (Leeds Minster, nüg. om saudud 19. voz'sadal)
-
Lidnan azjaline keskuz vl 2012
-
Lidsan universitetan Parkinsonan sauvuz (2017)
-
Rahvahidenkeskeižen Lids Bredford-lendimportan terminal vl 2009
-
Lids-päraudtestancii vl 2017
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]![]() |
Lids Vikiaitas |